Kanalisatsiooni ehitus: kaasaegse maja alustala

Kanalisatsiooni projekt ja tööde planeerimine 

On oluline, et ehitise ümber rajatud veetorustike süsteem täidaks õigesti oma tegelikku eesmärki – sellega tuleb torusüsteemide planeerimisel juba aegsasti arvestada. Lisaks tuleb arvestada kehtivate nõuetega. Nii tulekski aegsasti, juba enne kaevetööde algust, luua veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekt – see selleks ongi, et varakult võimalikud murekohad läbi vaadata ja vastavad lahendused leida. See aitab kaasa vee- ja kanalisatsiooni ehituse eelarve planeerimisele.

Drenaaži ja kanalisatsioonitrasside ehitus

Maja suurim vaenlane on niiskus. Et kaitsta ehitisi ja maapinda liigse niiskuse ja veekahjustuste eest ning vältida üleujutusi keldrites ja vundamendi veekahjustusi, on maamaja, eramaja vm hoone planeerimisel ja ehitamisel väga oluline etapp just veesüsteemide planeerimine. Nii mängivadki drenaaži sügavus, sademeveesüsteemid ja kanalisatsioon uue kodu ehitamisel või vana maja renoveerimisel väga olulist rolli. Tähtis on ka nõuetekohane paigaldus ja hilisem korralik hooldus, mis aitab ära hoida palju probleeme.

Drenaaž on süsteem, mis on paigaldatud maapinnasesse eesmärgiga koguda liigne vesi kokku ja suunata see ära nt kanalisatsiooni, kraavi või mujale. Drenaaži ehituse planeerimisel on oluline läbi mõelda, kuhu sadevesi suunata, ning veenduda drenaažitorude sobivuses. Drenaaži paigaldusel tuleb veenduda, et draneežitorude kalle ja sügavus oleks optimaalne ning äravoolukanali asetus õige. Igas hoone nurgas asub drenaažikaev, mis võimaldab süsteemi kontrollida ja vajadusel hooldada, et säilitada selle tõhusust.

Kanalisatsioonikaevud

Kanalisatsiooni jaoks kasutatakse tänapäeval valmis- ehk moodulkaevusid. Kanalisatsioonikaeve kasutatakse kanalisatsioonitorustike kontrollimisel ja hooldamisel. 

Reoveepumplad

Paljudel juhtudel kasutatakse kanalisatsiooni rajamisel või uuendamisel reoveepumplaid. Näiteks olukordades, kus kanalisatsioonivõrgu vaheliste kauguste ja kõrguste vahede tõttu on kanalisatsioonivõrgu isevoolsena ehitamine liiga kallis, kuna torustiku vajaliku kalde saavutamiseks tuleb torustik paigaldada väga sügavale ning teatud vahemaade tagant tuleb torustikule paigaldada kontrollkaevud. 

Kanalisatsioonitorude paigaldus

Kanalisatsioonitorustik peab lisaks olema rajatud õige läbimõõdu ja languga. Nii on süsteemis tagatud isepuhastus. Kehtivates normides on selgelt määratud erinevate veeneelude ja äravoolutorude minimaalsed läbimõõdud. Reovesi peab saama ladusalt ära voolata ja ka torusisene õhu juurdepääs püstikust neeluni toimib siis nii, nagu peab.

Nii nagu drenaaži- ja sadeveesüsteemi puhul, tuleb ka selles etapis arvestada torustiku erinevate materjalidega. Materjaliks on kanalisatsioonitorude puhul enamasti kas PVC, PP (polüpropüleen) või PE (polüetüleen). Kanalisatsioonitorude suurused on üldiselt erinevad: kanalisatsioonitorud välismõõduga 110 mm ja 160 mm on väga levinud, mõõduks võib aga ka olla 200 mm või rohkem.

Septikute ja reoveemahutite paigaldus

Reoveemahutid on suletud ja lekkekindlad mahutid, kuhu kogutakse hoone reovesi kuni selle tühjendamiseni. Reovesi tuleb regulaarselt mahutist eemaldada ja viia reoveepuhastusjaama. Reoveemahuteid saab paigaldada peaaegu igale poole ning neid kasutatakse sageli piirkondades, kus puudub tsentraalne kanalisatsioonisüsteem või kuhu pole lubatud septiku või biopuhasti paigaldamine.

Reoveemahuti paigaldamise võimalused on paindlikumad, sest reovesi ei imbu pinnasesse ja seega saab selle paigaldada ka piirkondadesse, kuhu septikut ei lubata paigaldada. Reoveemahuti paigaldamiseks kaevatakse sobiva suurusega kaevik. Seejärel tasandatakse ja tihendatakse kaeviku põhi, paigaldatakse ankurdusplaadid, reoveemahuti asetatakse horisontaalselt ja ühendatakse kanalisatsiooniga. Pärast seda täidetakse kaevik täitematerjaliga ning tihendakse iga täitematerjali kiht. Soovituslik on paigaldada ka reoveemahuti andur, mis annab täituvusest märku.

Septiku on enamasti kahekambriline. Esimeses kambris settivad tahked jäätmed ning vedel osa voolab teise kambrisse edasiseks settimiseks. Puhastatud heitvesi voolab seejärel imbväljakule, kus järelejäänud osakesed jäävad kinni ja settivad pinnasesse. Imbväljak on ehitatud imbtorudest või imbtunnelist. Puhastatud vesi imbub pinnasesse ja jõuab lõpuks põhjavette. Septiku paigaldamine on keerukam ja aeganõudvam, kuna tuleb rajada ka imbväljak.

Õigesti rajatud veevärgiga on lihtne – hoone elanikud ei märka selle olemasolu ning saavad rahulikult oma igapäevaeluga toimetada. Torude korrashoid ja õige hooldus on igapäevaselt oluline teema. Nii väärib äramärkimist, et tänapäeval kasutatakse enamasti kanalisatsioonitorusid, mis on seestpoolt helehalli värvi. See hõlbustab spetsialistide tööd kanalisatsiooni kaamerauuringute korral. Kanalisatsiooni tõrgeteta toimimiseks tasub järgida üldisi soovitusi ning rikete tekkimisel pöörduda spetsialistide poole:

• Veenduge, te kanalisatsiooni ei satuks esemeid ega aineid, mis võivad torustikke kahjustada või ummistada. Olge teadlik ka võimalikust reostusohust ohtlike ainete tõttu.
• Jälgige torustike ja ühenduste seisukorda, et avastada võimalikud lekkekohad, ja korraldage nende remont esimesel võimalusel, et vältida kahjustusi.
• Kontrollige, et kanalisatsioonisüsteemi ventilatsioon oleks vaba ja töökorras, et vältida ebameeldivate lõhnade levikut ja süsteemi tõrkeid. Kui tunnete ebameeldivat haisu, on enamasti tegemist probleemiga ventilatsioonis. Tuulutus kanalisatsioonisüsteemis on seega sama vajalik kui õige materjali valik, sest tänu tõhusale kanalisatsioonitorude ventilatsioonile saab reostunud õhk korrektselt torustikust väljuda.
• Võimalik on teha kanalisatsioonitorustike läbipesu ja puhastada neid vastavalt vajadusele ja kasutuskoormusele. Kanalisatsioonitorustikku saab puhastada kõrgsurvepesu või spetsiaalsete puhastusvahenditega, et eemaldada kogunenud mustus, rasv ja muud jäägid.
• Omapuhastite ja reoveemahutite kasutamisel järgige hooldusjuhiseid ja korraldage nende regulaarne tühjendamine.

Kanalisatsiooni õige hoolduse tulemusel on võimalik vältida ummistusi, lekkeid ja muid rikkeid ja tõrkeid. Nii saame pikendada kanalisatsioonisüsteemi kasutusiga ning olla kindlad, et me ei reosta keskkonda ja sellega ka joogivett, ei kahjusta hoone konstruktsiooni ega põhjusta vajadust suuremahuliste remonditööde järele.

Lokaalse kanalisatsiooni rajamise võimalused võimaldavad reovee kogumist, töötlemist ja kõrvaldamist piirkondades, kus puudub tsentraalne kanalisatsioon. Kõige levinumad lokaalse kanalisatsiooni võimalused:

• Septiku puhul reovesi kogutakse ja setitatakse eraldiseisvas mahutis. 
• Reoveemahuti on suletud konteiner, mis kogub reovett kuni selle tühjendamiseni. 
• Biopuhastid töötlevad reovett bioloogiliste protsesside abil, muutes selle keskkonnale ohutuks. 

Lokaalse kanalisatsiooni rajamise võimalused tuleb valida vastavalt konkreetse piirkonna tingimustele, pinnase omadustele ja kasutajate vajadustele, et tagada tõhus ja ohutu reovee käitlemine.