Drenaažisüsteemide ehitus ja paigaldus

Drenaaži rajamisel mängivad drenaaži sügavus, sademeveesüsteemid ja kanalisatsioon uue kodu ehitamisel või vana maja renoveerimisel väga olulist rolli. Tähtis on ka nõuetekohane paigaldus ja hilisem korralik veesüsteemi ja drenaaži hooldus, mis aitab ära hoida palju probleeme.

Efektiivse drenaaži jaoks on oluline nii korrektne ehitus kui ka järjepidev hooldus.

Drenaaži ehituse planeerimine ja projekt

Krundi asukoht ja looduslik pinnas mängivad drenaaži paigaldamisel ja planeerimisel kõige suuremat rolli. Eriti vanematel aegadel, talude ajastul, pandi maja planeerimisel suurt rõhku sobiva asukoha valikule, ümbritsev maastik pidi toetama nii ehitise püstitamist kui ka püsimajäämist. Kas vastavas piirkonnas on pinnas savine, pigem liivane või domineerib muld, see oli oluline faktor juba siis. 

Tänapäeval ehitatakse maju väga erinevatesse kohtadesse, näiteks oluliselt kõrgemale merepinnast, veekogudele väga lähedale, savisele pinnasele või suisa metsa sisse. Aastane sademete hulk võib seega tugevalt varieeruda, seda silmas pidades peaks majaomanik ka planeerima sadevee drenaaži paigalduse. 

Sadeveesüsteemi ja drenaaži ehitamine

Sademeveed saab jaotada kaheks, vastavalt sellele, kuidas vesi ära juhitakse. 

• Sademed, mis langevad katuselt – enamuse saame ära juhtida eelkõige sajuveetorustiku abil. 
• Sademed läbi pinnase – ehitusdrenaaž esmalt kogub ja siis juhib need krundilt eemale.

Kuna mõlema süsteemi eesmärgid on erinevad, on seda ka nende ehitus ja paigaldus. 

Sadeveesüsteemi ehitamisel ja paigaldusel on oluline silmas pidada mitmeid aspekte – torude õige kalle, äravoolukanali õige asetus, mis tüüpi torusid on tark kasutada. Ka sademevee- ja drenaažikaevude materjal võib olla väga erinev. Eriti oluline on eelkõige planeerida, kuhu sadevesi juhitakse. 

Sarnaselt ehitusdrenaažiga on ka drenaažitorusid ümbritseva materjali eesmärgiks koguda maapinnas liikuvat vett, nt sademevett. See võib olla nt killustik või kruus. Suurt rolli mängivad siin ka drenaažikaevud, mis on omakorda drenaažitorustiku olulisim osa. Drenaaži ehitus on kindlasti tööetapp, kuhu tasub aega planeerida, sest siinkohal tehtud vead mõjutavad kindlasti negatiivselt ka krundi ja hoone üldväärtust. 

Eesti asub üsna sademeterikkas paigas, seega on tark ehituse algusest peale sademete rohkusega arvestada ning vajalikud ettevalmistused õigel ajal paika saada. Veetorustik paigutatakse maa alla. Selle ülesandeks ongi kinni püüda vihmaveetorudest tulev ja seega samuti õue sadeveekaevudesse valguv vesi.

Drenaažitorude puhastus

Õige drenaaži paigaldus tagab joogivee kvaliteedi. Siin on ka oluliseks teemaks torustike läbipesu – eriti just joogivee kvaliteedi seisukohast on see väga tähtis. 

Puurkaevuvesi on eriti Lõuna-Eestis pigem rauarikas ning sügavamate kihtide vees on paiguti rohkesti kloriide. Samuti võib põhjavesi agressiivset süsihapet sisaldada ning on tugevalt korrodeeruva toimega veevõrgu metalltorustikele. Seega vajab isegi põhjavesi praktiliselt kogu Eestis enne veevõrku juhtimist töötlemist, sh. rauaärastust, stabiliseerimist või hapnikuga rikastamist.

Lõpptarbijani jõudev joogivesi ja selle kvaliteet sõltub kindlasti just veetorustike seisukorrast. Rooste rikub vett eriti võrgu umbotstes, kus tarbimine on väga väike.

Vee majja vedamise hind sõltub veesüsteemiga liitumise hinnast ja veetorustiku paigaldamise hinnast.

Kui otsustatakse liituda ühisveevärgiga, siis liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Veetorustiku paigaldamise hind sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kaugusest liitumispunktist, pinnase tüübist ja maa-aluste tööde keerukusest, kasutatavate materjalide ja seadmete kvaliteedist, projekti mahukusest, ehitustööde turuhindadest, lisateenustest ja -töödest ning tööde teostamise ajast.