Septikute müük ja paigaldus

Reoveemahutite eelised

Reoveemahuti eelised ja võimalused:

• Reoveemahuti sobib igasuguse pinnase puhul, kuna see kogub reovee mahutisse, mida tühjendatakse regulaarselt ja mis takistab reoveel imenduda pinnasesse.
• Reoveemahuti paigaldamisel sobiva koha leidmisel peab küll arvestama, et tühjendamisel paakauto pääseks ligi, aga erinevalt septikust ja biopuhastist, ei ole vajalik rajada imbväljak, mis tähendab, et see võtab vähem ruumi krundil.

Reoveemahuteid kasutatakse reovete kogumiseks ja ajutiseks hoidmiseks aladel, kus heitvete puhastussüsteemi kasutamine on mingil põhjusel piiratud või lausa võimatu, näiteks kui mõnel kinnistul puudub tsentraalne reoveetorustik. Nii sõltub reoveemahuti suurus eelkõige just majapidamise tarbimismahtudest. Varajane planeerimine aitab ka siin kaasa, et elu maamajas või suvilas lihtsam oleks. 

Reoveemahutid on tänapäeval valmistatud väga erinevatest materjalidest, nt. klaasplastikust, mahuteid saab paigaldada igal aastaajal. Kaasaegsed materjalid on väga tugevad ja õige paigalduse korral erakordselt vastupidavad, nende eluaeg võib ulatuda 50+ aastani. Paigaldus ei nõua tugevat maa sisse süvistamist. Puuduvad piirangud kasutuskohtade suhtes, mahuti võib paigaldada ka ajutiselt. 

Õige reoveemahuti valik sõltub sellest, kui suur on keskmiselt ühe pereliikme kohta tekkiv reovee hulk ning kas ehitises elatakse aastaringselt. Ka siin tuleb silmas pidada, kui tihti ollakse valmis mahutit tühjendama. Kindlasti on regulaarne mahuti hooldus ja selle õigeaegne planeerimine oluline. Enamasti on mahuti suurus 2-100 m³ vahel ning sobivad nii väikemajapidamistele kui ka suurtele tööstusettevõtetele. 

Ühele eramule võiks paras olla mahuti mahtuvusega 10 – 15 m³. Siiski tuleb alati arvestada sellega, kui palju vett majapidamises tarbitakse ning kui suur on piirkonda teenindav paakauto.

Biopuhasti eelised

Biopuhasti eelised ja võimalused:

• Kõige keskkonnasõbralikum lahendus.
• Biopuhasti puhastab reovett kõige tõhusamalt.
• Kõrgemad paigalduskulud, kuid madalamad hoolduskulud pikemas perspektiivis.

Sobiva puhastussüsteemi valikul on kahtlemata oluline mõelda meid ümbritsevale loodusele  – puhastamata reovee veekogusse juhtimine või maasse immutamine mõjutab ju meie kõigi tervist ja elukeskkonda. Kui reovett käideldakse nõuetekohaselt, ei ole piirkonna põhjavee reostamise ohtu. Seepärast peab meeles pidama, et vastutus oma krundi ja keskkonna puhtuse eest lasub eelkõige majaomanikul endal. 

Biopuhasti asukoha õige valik aitab looduse kaitsmisele väga palju kaasa ning on lisaks ka tark investeering kaasaegse majapidamise eelarvele mõeldes. Kvaliteetsed puhastustulemused on tähtsad just inimese tervise seisukohast. Looduse liigse koormamise vältimine tasub end seega alati ära. Nii tuleks asukoha valikul silmas pidada pinnase liiki, põhjavee taset, joogiveevõtukoha asukohta, kaugusi veekogudest ja piirkondlikke määrusi. Lisaks biopuhasti ja imbväljaku süsteemile on võimalik suunata biopuhasti puhastatud vesi otse veekogusse. Sellisel juhul on ehitamise hind soodsam ja süsteem kauakestvam. Küsi lisa! Loe rohkem biopuhastite tööpõhimõtete ja paigalduse kohta.

Septikute eelised

Septiku eelised ja võimalused:

• Septik sobib hästi, kui pinnase tingimused on sobivad ja on võimalik rajada imbväljak.
• Septikut tühjendatakse harvem kui reoveemahutit (tavaliselt 1-2 korda aastas) ehk septiku tühjendamise kulu võib olla väiksem.
• Väikse hooldusvajadusega.

Septiku paigaldamisel tuleb olla kursis kehtivate nõuete ja piirangutega ning veenduda korrektses paigalduses, et vältida hilisemaid probleeme.

Septiku paigalduse nõuded ja projekt

Septikust väljaviidud reovesi viiakse otse pinnasesse, seega on siin vaja kaasata kohalik omavalitsus (KOV). Siinkohal on oluline teada saada, missugused on nõudmised piirkonnas, kus ehitis asub, et vältida reostusohtu. Imbväljakuga septiku planeerimisel tasub teha piisavalt eeltööd:

• Valige sobiv asukoht septiku ja imbväljaku jaoks. Arvestage pinnase koostise ja vormiga (kõrgused, tõusud, langused), olemasoleva või planeeritava joogiveevõtu asukohaga, põhjavee tasemega, krundil asuvate hoonete ja teedega. Septiku kaugus kaevust sõltub pinnase iseärasustest ja kaevu kaitsetsoonist. Siin tuleb eelkõige järgida põhjavee kaitstuse põhimõtet. Nii septik kui ka biopuhasti peavad olema hoonest vähemalt 5 m kaugusel. 
• Enne septiku ja imbväljaku paigaldamist veenduge, et septiku tühjendusauto pääseks ligi. Samuti on oluline arvestada sellega, et imbväljakul ei tohiks transpordivahendid liikuda ja et imbväljakule ja selle vahetusse lähedusse ei tohiks istutada puid.
• Suurt rõhku tuleb panna septikute paigaldusele ning valida paraja suurusega mahuti. Sobiva mahuga septiku valimiseks on oluline mõista, kui suur on võimalik kasutuskoormus ehk tekkiva reovee hulk. Ühe majapidamise kohta soovitatakse septikut mahuga 2 m³ (sobib perele kuni 4 inimest) või 3 m³ (suuruses 4–7 inimest). 

Täpsemad septiku paigaldamise nõuded on toodud veeseaduse alusel kehtestatud määruses “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”. 

Septikute paigaldus

Kui septiku paigaldamiseks on olemas kooskõlastus ning sobiv asukoht on leitud, saab alustada septiku paigaldamisega. Töökindluse tagamiseks ja võimalike probleemide ennetamiseks tasub septiku paigalduse kaasata spetsialistid, kes paigaldavad septiku vastavalt paigaldusjuhendile. Septiku paigaldamise üldised sammud:

• Kaevetööd vastavalt septiku ja imbväljaku suurusele.
• Kaeviku põhja tasandamine ja aluskihi lisamine.
• Septiku asetamine kaevikusse.
• Majast tulevate kanalisatsioonitorude ühendamine septikuga ja imbväljaku paigaldamine.
• Septik ja kanalisatsioonitorude katmine pinnasega ja tihendamine.
• Septiksüsteemi toimimise kontroll.

Septiku tühjendamine ja puhastamine

Septikut tühjendatakse vastavalt kasutuskoormusele ja mahuti suurusele. Sageli on korra aastas tühjendamine piisav. Imbtorustikest imbväljak võib ajapikku kinni kasvada. Imbväljakut puhastatakse vastavalt vajadusele ning sõltuvalt pinnasetingimustest võib imbväljaku eluiga olla 10-15 aastat.

Septikut kui reovee eelpuhastusseadet kasutatakse kohtades, kus puudub ühendus üldreovee süsteemiga, erinevates lokaalsetes kanalisatsioonisüsteemides ning töötavad ise järgnevalt – ehitisest väljuvad reoveed suunatakse settemahutisse, siin need setitatakse kambrite süsteemi abil, vees hõljuvad osad eraldatakse. Nüüd juhitakse ülejäänud vesi lõplikuks puhastamiseks edasi imbväljakusse. Septik ise reovett ei puhasta ning ei eralda keemilisi aineid.

Pumplaga septikut tasub kasutada, kui looduslikud tingimused või paigalduse piirangud takistavad loomulikku äravoolu. Pumplaga septiksüsteem sobib näiteks siis, kui septiku ja hoone vahel on kõrguse erinevus. Lisaks võib septikule paigaldada pumpla selleks, et survetorudega juhtida immutatav vesi kaugemale. Samuti saab sellisel juhul ehitada imbsüsteemi pinnapeale või pinna lähedale, et tagada imbumine ja põhjavee kaitstus, s.t et heitvee immutuskihi ja kõrgeima põhjavee taseme vahe oleks vähemalt 1,2 meetrit.

Septiku tühjendamise sagedus sõltub septiku mahust ja kasutuskoormusest. Tavaliselt on vaja septikut suuruses 3 m³ tühjendada vähemalt üks kord aastas. Kohe pärast tühjendamist peab septiku uuesti täitma veega.

Sauna, suvilasse või maamajja sobiva septiku valimisel tuleks arvestada kasutusintensiivsuse, hooldusvajaduse ja paigaldusega seotud piirangutega. Kui saun, suvila või maamaja ei ole pidevalt kasutusel, võib väiksema mahutavusega septik olla piisav. Võimalik on konsulteerida spetsialistiga, kes aitab valida konkreetsetele vajadustele ja tingimustele vastava septiku.

Septikute hinnad sõltuvad eelkõige suurusest: mahuti suurus määrab ära täpsema hinnaskaala, samas on septikud siiski kerged ning paigaldus võib toimuda aastaringselt. 

Kui targasti toimetada, kujuneb septikust pika kasutusajaga ning mõistlike hoolduskuludega maamaja veevarustuse osa, mis aitab kulusid ka pikas plaanis madalana hoida. Septiku paigalduse hind võib olla kõrgem kui reoveemahuti paigaldus. Siiski tasub meeles pidada, et septikud on väga vastupidavad ning ilmastiku- ja temperatuurikindlad.