Vee- ja kanalisatsioonitööd

Veevarustus ja kanalisatsioon peavad toimima ühtse tervikuna, olgu tegu uue või vana majaga. Lisaks puur- või salvkaevu ühendamisele tuleb lahendada reoveekäitlus (septik, biopuhasti või mahuti), arvestades pinnase sobivust ja põhjavee taset. Kuigi vesi ja kanalisatsioon planeeritakse majja tavaliselt juba enne ehitustööde alustamist, on sama oluline on vanade süsteemide kaasajastamine.

Kogemused näitavad, et üha sagedamini vajavad tähelepanu just olemasolevad, amortiseerunud lahendused. Viimasel ajal oleme palju kokku puutunud katkiste septikute, purunenud biopuhastite ja mittetöötavate imbväljakutega. Seetõttu on, lisaks uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisele, meie igapäevaseks tööks saanud ka vanade süsteemide renoveerimine ja vahetus. Väga levinud on vana septiku vahetus kaasaegse biopuhasti vastu, et seadustada reoveesüsteem vastavalt tänastele rangematele nõuetele või hankida hoonele puuduv kasutusluba tagantjärele.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimine on kohustuslik etapp, mis peab eelnema igasugustele kaevetöödele. Töö algab tavaliselt geodeetilise alusplaani analüüsist, et määrata trasside parim võimalik asukoht, arvestades olemasolevaid kommunikatsioone, haljastust ja krundi reljeefi.

Professionaalselt koostatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekt on detailne tegevuskava. Selles määratakse kindlaks mitte ainult torude läbimõõdud ja kalded, vaid ka kaevude täpsed sügavused, materjalide spetsifikatsioonid ja ühendussõlmed.

See tagab süsteemi pikaajalise ja tõrgeteta toimimise ning aitab vältida olukordi, kus valesti valitud kallete või materjalide tõttu tuleb trassid juba mõne aasta pärast ummistuste või külmumise tõttu uuesti lahti kaevata. Korrektne dokumentatsioon on ühtlasi aluseks ehitusloa saamisel ja hilisemal kasutusloa taotlemisel, andes kindlustunde, et kogu lahendus on seaduslik ja nõuetele vastav.

Klassikaline vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus algab kaevetöödega, mille käigus valmistatakse ette kraavid torustike paigaldamiseks. Torude paigaldussügavus peab olema allpool maapinna külmumispiiri või varustatud soojustusega, et vältida talviseid külmumisprobleeme. Torude alla ja ümber paigaldatakse tihendatud liivapadi, mis kaitseb neid pinnase liikumisest tulenevate vigastuste eest.

Veevarustus ja kanalisatsioon nõuavad erinevat lähenemist. Veetorustik peab olema survekindel ja joogiveele ohutust materjalist. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse aga kindla ja ühtlase kaldega, mis tagaks korrektse reovee isevoolu.

Pärast torustike paigaldamist teostatakse surveproov veetorustikule ja tiheduskatse kanalisatsioonile, mis kinnitavad süsteemi korrasoleku. Alles seejärel täidetakse kraavid ning taastatakse pinnakate.

Paljud kliendid kardavad õigustatult, et trasside ehitus tähendab kogu hoovi üleskaevamist ja aastatega rajatud haljastuse rikkumist. Selle vältimiseks kasutame Jüritorus üha sagedamini säästlikku suundpuurimismeetodit. See tehnoloogia võimaldab paigaldada torustikke maa alt, jättes muru, kiviteed ja lillepeenrad puutumata. Kaevetööd on vajalikud vaid trassi algus- ja lõpp-punktis, kuid toru ise liigub pinnase all. See säästab oluliselt taastamistöödele kuluvat aega ja raha, hoides hoovi visuaalselt korras.

Lõplik tööde maksumus on alati individuaalne ja kujuneb vastavalt konkreetse objekti mahule ja keerukusele. Vee- ja kanalisatsiooni projekti hind on tavaliselt fikseeritud suurusjärk, kuid ehitustööde hind kujuneb vastavalt mahule. Ehitustööde maksumus sõltub mitmest tegurist: trasside kogupikkusest, kaevesügavusest, pinnase raskusastmest ning valitud seadmetest ja materjalidest.