Imbväljaku rajamine ja paigaldus: imbväljak, imbtunnel ja imbtorud

Imb- ehk immutussüsteem võib koosneda imbtunnelitest, immutusplokkidest ja ka imbtorudest, mis omakorda paigaldatakse imbväljakule. Juhitud olmereovesi läbib killustiku ning selle all oleva liiva- ja mullakihi.

Majapidamise reovee pinnasesse suunamine on kindlasti üks keskkonnasõbralikumaid ja lihtsamaid reovee puhastusmeetodeid. Nii saab majaomanik kasutada ära looduse isepuhastusvõimet – mikroorganismid lagundavad ju ära reovees sisalduvad saasteained.

Nii suunataksegi reovesi imbsüsteemi, kus seda säilitatakse ja alles siis osade kaupa maasse imbuda lastakse. Nagu eelpool juba mainitud, juhitakse puhastatud heitvesi vahetult pinnasesse ja seetõttu tuleb antud tööetapp kindlasti kohalikus omavalituses enne kooskõlastada. Vastavas ametkonnas tuleb välja selgitada imbväljaku paigaldamise võimalused.

Kui imbväljak asetseb septikust kõrgemal, on heitvee eemalejuhtimiseks kindlasti tarvis paigaldada septiku kolmandasse kambrisse või täiesti eraldiseisev kaevupump.

Imbseade kasutamisel tuleb arvestada, et seda süsteemi saab kasutada ainult läbilaskvatel või veidi läbilaskvatel pinnastel, sest põhjavee tase peab olema üsna madal.

Septiku paigaldamisel ja imbväljaku rajamisel peab teadma, kui suur hulk reovett tuleb septikusse juhtida. Imbväljaku suurus sõltub majapidamise elanike arvust, päevasest veetarbimisest ning pinnase imbumiskiirusest. Seega majapidamise veetarbimise täpne arvestamine on planeerimise oluline osa.

Imbväljaku kuja ehk nõutud kaitsevöönd on kogu planeerimisprotsessi üks kriitilisemaid elemente, mille eesmärk on välistada põhjavee ja joogivee reostumist. Seadusandlusest tulenevalt ei ole kuja ühtne fikseeritud number, vaid see sõltub otseselt mitmest tegurist: suublaks oleva pinnase omadustest ja fraktsioonist, maapinna languse suunast ja nurgast ning põhjavee kaitstuse astmest.

Üldreeglina on nõuded rangemad hästi vett läbilaskvate pinnaste (nagu jäme liiv või kruus) puhul, kus reostus levib kiiremini, ja leebemad tihedamate pinnaste (nagu moreen või peenliiv) korral. 

Kõige olulisem on jälgida, et rajatav imbsüsteem ei kattuks mitte ühegi ümbruskonnas paikneva puur- või salvkaevu sanitaarkaitsealaga ega hooldusalaga. Imbväljaku kaugus kaevust peab olema piisav, et tagada ohutu joogivesi, ning siin tuleb arvestada ka kõigi naabruskonnas asuvate kaevudega, sõltumata sellest, kas need on ametlikesse registritesse kantud või mitte. Lisaks kaevudele peab imbväljak jääma nõuetekohasele kaugusele ka eluhoonetest, kinnistu piiridest ja veekogudest.

Imbsüsteemi ehitus oleneb suuresti asukoha pinnase sügavusest ja kvaliteedist. Peamised imbsüsteemi tüübid on imbtoru ja imbtunnel, millest kummalgi on omad eelised.

Imbtoru on perforeeritud toru, mille avauste kaudu imbub reovesi ümbritsevasse pinnasesse. Imbtorud paigaldatakse tavaliselt killustikuga täidetud kraavidesse ning need sobivad hästi madala põhjaveetasemega aladele, kus pinnas on hea läbilaskvusega.

Imbtunnel on suurema mahutavusega võlvikujuline konstruktsioon, mis paigaldatakse samuti maa alla. Tunneli sisemusse koguneb reovesi, mis seejärel aeglaselt pinnasesse imbub. Tänu suuremale mahutavusele vajab imbtunnel vähem pinda kui imbtorudest süsteem.

Kui pinnase veetase on madal ja läbilaskvus hea, on imbtorude kasutus igati põhjendatud. Halva läbilaskvusega pinnase korral, näiteks savipinnase puhul, tuleks imbkraav teha sügavam. Kuna savipinnas ei võta vett hästi vastu, tasub ka sel juhul kaaluda imbtorusid, sest need võimaldavad suunata vee kõrgematesse pinnasekihtidesse, kus imbuvus on parem. Samas tuleb arvestada, et immutamiseks on sel juhul vaja suuremat maa-ala.

Imbväljaku torude paigaldus

Imbväljaku torud ehk imbtorud paigutatakse eelnevalt kaevatud ja sobiva mõõduga kraavidesse. Kraavi põhi täidetakse esmalt killustiku või kruusakiviga, mis loob vett läbilaskva kihi.

Seejärel asetatakse imbtorud kraavi ning ühendatakse septikuga. Paigaldamisel tuleb täpselt jälgida õiget kallet, et tagada reovee ühtlane liikumine kogu süsteemis.

Kui imbtorud on korrektselt paigaldatud, täidetakse kaevikud täitematerjaliga, milleks sobib näiteks kruusakivi või killustik. Tänapäeval kaetakse täitematerjal geokangaga, mis takistab peenema pinnase segunemist killustikuga ning pikendab süsteemi eluiga. Lõpuks kaetakse kraav mullaga ning taastatakse haljastus.

Imbtunneli paigaldus

Imbtunneli paigaldus oleneb mitmest tegurist: ehitise asukohast, pinnase kvaliteedist ja sügavusest, majapidamise suurusest ning krundi pindalast. Kui maa-ala on kitsam ning ruumi vähem, tasuks eelistada imbtunnelit imbtorudele, sest tunnelid mahutavad rohkem reovett väiksemal alal.

Sobiva materjali ja suuruse valikul tuleks eelkõige silmas pidada vastupidavust ja läbilaskevõimet. Imbtunneleid saab paigaldada ühes või mitmes reas ning tunneli erinevad osad kinnitatakse omavahel liitmike abil. Tänapäevased ehitusmaterjalid on oluliselt kergemad, mis lihtsustab transporti ja paigaldust. Imbtunnelid on sageli saadaval komplektide või moodulitena, mis teeb imbsüsteemi planeerimise ja paigalduse veelgi lihtsamaks.

Imbtunnel paigutatakse reeglina sügavamale kui imbtorud ning vähemalt 5 m kaugusele septikust. Maksimaalne paigaldussügavus peaks olema 2 m. Pärast paigaldust kaetakse imbtunnel geokangaga. Reovee piisavaks immutamiseks tuleb tunneli küljed katta killustikuga vähemalt 300 mm ulatuses.

Kuna imbtunnel mahutab oluliselt rohkem reovett, jääb tavalise kraavi efektiivsus kaasaegsele imbtunnelile kindlasti alla.

Imbväljaku puhastamine ja regulaarne hooldus algab eelkõige septiku õigeaegsest tühjendamisest, mis hoiab ära imbväljaku ummistumist. Imbsüsteemi eluea pikendamiseks tuleb vältida rasvade, õlide, mittelagunevate materjalide ja tugevate kemikaalide kanalisatsiooni juhtimist, kuna need võivad pinnase imbuvust oluliselt vähendada.

Kui imbväljak on vett täis, viitab see süsteemi ummistumisele või pinnase küllastumisele. Põhjuseks võib olla liigne koormus, kehv pinnase läbilaskvus, septiku ebapiisav tühjendamine või süsteemi vanus. Märgid probleemist on aeglane äravool, ebameeldiv lõhn ja maapinna niiskumine imbväljaku kohal. Lahendusena võib olla vajalik imbväljaku laiendamine, uuendamine või pinnase asendamine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kogu imbsüsteemi hind sõltub mitmest asjaolust: pinnase raskusastmest, krundi suurusest, paigaldatava imbtunneli või imbtorude tüübist. Need ja ka muud täiendavad tegurid määravad ära ehitustööde mahu ja kestuse. Imbväljaku rajamise hind jääb praegu mitmete tuntud ehitustööde portaale võrreldes 2000 ja 6000 euro vahele.